Joonised

Traditsiooniline rannakalandus on hääbumas. Paljudesse Eesti väikesadamatesse on oma lõppu ootama jäänud hulk parematel aegadel uhkelt merd kündnud suuremaid ja väiksemaid puust kalapüügialuseid. Väärikate laevade eluea pikendamiseks võiks neile uue rakenduse leida. Need laevad on loodud meie merede tarbeks ja neis on talletunud rannarahva sajanditepikkused paadiehitus- ja meresõidutraditsioonid.

Kõige paslikum oleks need alused ümber kohandada purjekateks, milliseid kunagi kohalikes vetes rohkesti seilas. Säärasel purjekal oleks taaskasutusse võetuna erinevates valdkondades rohkesti tegevust (mere- ja loodusturism, sotsiaal- ja noorsootöö, ümber-, väljaõppe- ja koolitusprogrammid, kultuur).

Purjestuse valik ja arvutused

Merekõlblikkust, praktilisust ja ilu silmas pidades on otstarbekas "lestatraal" kahemastiliseks kahvelketšiks taageldada. Konkreetsemalt on valikul järgmised põhjused:

• Sihvaka kere tõttu sobib taglas, mis purjestuse  minimaalse raskuskeskme kõrguse juures lubab kasutada võimalikult suurt purjepinda.
• Kahvelketši purjestust on trimmimise teel erinevates oludes lihtne ja kiire tasakaalustada.
• Antud purjestus tagab hulgaliselt võimalusi ja kombinatsioone seilide rehvimiseks.
  Ehk siis purjetada saab pea igasuguse tuulega.
• Taglas on tugev, lihtne ja odav nii ehitada, hooldada kui parandada. Samuti on võimalus kasutada ainult looduslikke materjale.
• Rannasõidupurjekale loomuomasena on projekteeritu ajalooliselt audentne ja esteetiline, harmoneerudes ümbritseva keskkonnaga.

Laeva maksimaalne purjepind saab olema 89,8 m² , mis on jagatud nelja seili vahel (groot, besaan, taaksel ja kliiver). Kaasaegsete purjejahtidega võrreldes jääb ta pigem   alapurjestatuks (SA/SW=1,76 , SA / ⅔=14,2), kuid ei tohi unustada aluse sihvakust ja suhteliselt väikest süvist, mis kõrgemat taglast kanda ei luba. Koefitsendi Lwl/ ⅓= 5,62 alusel võib aga eeldada, et laev saab siiski heade purjetamisomadustega, eriti vabadel kurssidel kõvemas tuules.

Purjeka püstuvusele ja purjekandvusele annab kiire iseloomustava hinnangu Dellenbaugh nurk, mis näitab kui suurde kreeni läheb laev tuule kiirusel ca 8 m/s. Alljärgnevalt arvutused kahel juhul:

Variant nr 1

Variant nr 2

Arvutused on tehtud purjetamisvalmis laeva kohta veeväljasurvega 16,25 t, kaasa arvatud ballast (2,5 t), kütus (0,2 t) ja vesi (0,2 t). Ballastist poole moodustab laevale lisatav terasest falskiil. Ülejäänud 1250 kg jaguneb laeva pilsis kaarte vahel asuvate betoonblokkide vahel, mida laeva trimmi ja kreeni muutmiseks saab vajadusel ümber paigutada. Koos meeskonna (max 12 inimest), proviandi ja tarviliku varustusega küündiks laeva veeväljasurve 19 tonnini, mis on 3 tonni vähem kui algprojektis maksimaalselt lubatud.

Purjestusega seonduv tehniline informatsioon

Markus Birk

Ajalugu ja andmed

MMA 015 „Lestalaev“ on ehitatud 1989. aastal Tallinnas Kolhoosidevahelises Laevatehases. Projektijärgne nimetus „Transportnaja motolodka“ MT 15-002A

Üldpikkus: 15,30 m
Veeliini pikkus: 14,12 m
Max laius: 3,40 m
Veeliini laius midelis: 3,14 m
Poordi kõrgus midelis: 1,50 m
Süvis: 1,1 m
Kogumahutavus: 12 brt